Balti Ajaloo Komisjoni seekordse, järjekorras juba 77. aastakonverentsi peateema oli „Naiste emantsipatsioon ja sooline ajalugu Baltikumis 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani“.
Meie seltsi liige, Tartu Ülikooli germanistikaprofessor Reet Bender valiti 24. mail 2025 Darmstadtis Baltisaksa Seltsi (Deutsch-Baltische Gesellschaft) juhatuse liikmeks. Reet Bender on üks väljapaistvamaid ja mitmekülgsemaid baltisakslaste keele ja kultuuripärandi uurijaid ja vahendajaid Eestis. Tema valimine Darmstadti seltsi juhatusse tõendab, et tema tööd hindavad kõrgelt ka baltisaksa pärandi hoidjad Saksamaal.
2025. aasta algusest kuni 2027. aasta lõpuni kestev teadusprojekt, mille ametlik nimetus on „Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine“, keskendub seni süsteemselt uurimata teemale – 1939.–1941. aastal ümberasumise ajal Eestist lahkunud baltisakslaste ja nende järeltulijate käekäigule ja suhestumisele endise ning uue kodumaa, lähedaste, kogukonna ja kaasmaalastega. Püütakse võrdlevalt vaadelda ka baltisakslaste ja väliseestlaste […]
Pealkiri iseloomustab hästi selle 2025. aasta kevadel Tallinna Ülikooli väljaannete sarjas Acta Universitatis Tallinnensis. Artes ilmunud mahuka kogumiku sisu ja suunitlust – arusaama, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus, mille paremaks mõistmiseks tuleks otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Kogumikus sisalduvad artiklid avavadki uusi vaateid mõisatele, sealhulgas nende varasemale ajaloole, […]
Hiljuti jõudis raamatulettidele meie seltsi liikme, ajaloolase ja tõlkija Agur Benno eestindatud Herbert von Blanckenhageni (sünd 1892 Klingenbergi (Akenstaka) mõisas praeguses Sigulda piirkonnas, surn 1985 Münchenis) mälestusteraamat „Maailmaajaloo serval. Meenutusi vanalt Liivimaalt 1913–1923“. Raamatu kirjastaja on Tartu Linnamuuseum. Vaid mõni kuu varem, 2024. aasta augustis ilmus Agur Benno tõlkes „Krahv Pahleni ratsanikega Napoleoni vastu. Vene […]
Werner Bergengruen kirjutab baltisakslaste keelepruugi kohta vanal Liivi-ja Eestimaal järgmist: “Vanad Balti provintsid olid kui kaitsealad, seda mitte ainult kommete, olude ja inimtüüpide, vaid ka Saksamaal ammu moest läinud sõnade ja väljendite kasutamise poolest”. 15.–17.10.2024 Darmstadtis toimunud seminari teema oli “Sõnade labürindis – keel(ed) Baltikumis”. Meeleoluka ettekandega esines meie seltsi liige prof Reet Bender, kes […]
Meie seltsi liige germanist Hanna Miller on Eestis pikka aega tulemuslikult vahendanud ja tutvustanud baltisaksa kultuuripärandit ning teinud seda mitmel moel – tõlkijana, kirjutajana ja kõnelejana. Ta on oodatud esineja, kes oskab köita ka suurt publikut, nagu tõendab tema hiljutine, oktoobri lõpus Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis peetud ettekanne, mida oli kuulama tulnud täissaal […]
Meie seltsi liikme suursaadik Henning von Wistinghauseni 2024. aasta sügise hakul trükis ilmunud mahukas, ligi 400-leheküljeline käsitlus oma perekonna ajaloost „Wistinghausen. Eine Familie zwischen West und Ost“ hõlmab ajavahemikku 17. sajandist kuni 20. sajandini, mil Wistinghausenid elasid ja tegutsesid eelkõige Tallinnas ja Eestimaal ning hiljem ka tollases Vene keisririigis laiemalt. Raamatu autor on aastakümneid teinud […]
Majas, kus kunstnikeperekond Kügelgenid Dresdenis elasid, nn. Gottessegenhaus,on 5. maini avatud näitus perekonna mitmekülgselt andekate liikmete elust jaloomingust – „Kügelgenid. Üks perekond Saksamaa, Eesti ja Venemaa vahel.“Alates 25. maist on seda näitust võimalik vaadata Mikkeli muuseumis. Kügelgenide kodu oli kohtumispaigaks paljudele Saksa kultuuritegelastele,muuhulgas veetis seal aega ka J. W. Goethe. Kunstnik Wilhelm von Kügelgeni(1802 – […]
Hardushetk 24. veebruaril Balti rügemendi mälestussamba juures Kohtu tn.6