-
Päästa veel, mis päästa annab: kolmeaastane uurimisprojekt võimaldab süsteemselt uurida baltisakslust Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel
2025. aasta algusest kuni 2027. aasta lõpuni kestev teadusprojekt, mille ametlik nimetus on „Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine“, keskendub seni süsteemselt uurimata teemale – 1939.–1941. aastal ümberasumise ajal Eestist lahkunud baltisakslaste ja nende järeltulijate käekäigule ja suhestumisele endise ning uue kodumaa, lähedaste, kogukonna ja kaasmaalastega. Püütakse võrdlevalt vaadelda ka baltisakslaste ja väliseestlaste…
-
Artiklite kogumik „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade“
Juba selle 2025. aastal Tallinna Ülikooli väljaannete sarjas Acta Universitatis Tallinnensis. Artes ilmunud mahuka kogumiku pealkiri on ilmekas, väljendades arusaama, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus, mille paremaks mõistmiseks tuleks otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Kogumikus sisalduvad artiklid avavadki uusi vaateid mõisatele, sealhulgas nende varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja…
-
Ühe tõlkija viljakas aasta – toekat täiendust baltisaksa memuaristikale eesti keeles
Hiljuti jõudis raamatulettidele meie seltsi liikme, ajaloolase ja tõlkija Agur Benno eestindatud Herbert von Blanckenhageni (sünd 1892 Klingenbergi (Akenstaka) mõisas praeguses Sigulda piirkonnas, surn 1985 Münchenis) mälestusteraamat „Maailmaajaloo serval. Meenutusi vanalt Liivimaalt 1913–1923“. Raamatu kirjastaja on Tartu Linnamuuseum. Vaid mõni kuu varem, 2024. aasta augustis ilmus Agur Benno tõlkes „Krahv Pahleni ratsanikega Napoleoni vastu. Vene…
